Liis Uusaed ja tema imeline teekond.

Liisu blogiga saate tutvuda: puhkanaktiivselt.blogspot.com

Kui raskelt toimus üleminek vanalt eluviisilt uuele eluviisile?

Otsus tuli kergelt, aga teostus on see, mis on raske. Treenimisega olin juba varem alustanud, kuid ilma õige toitumiseta ei ole sellest väga kasu. Ühel hetkel sai otsustatud, et see päev, kui on 2012ndal aastal ülikoolis viimane eksam kevadsessioonil, on viimane päev, kui ma võin süüa kõike, mida ma tahan. Nii sai ka tehtud. 5. juuni 2012 oli see päev, kui ma käisin sõpradega pizzat söömas ja suve algust tähistamas. Alguses oli see minu jaoks raske. Tegelikult on siiani. Ma lihtsalt ei teadnud tervislikust toitumisest mitte midagi. Sellepärast vähendasin lihtsalt toidukoguseid. Ja see toimis.

Trenni kohapealt alustasin ma lihtsalt ühel hetkel (2011. aasta suvel) pilatese ja joogaga. Esimesed nädalad olid rasked, kuid edasi ei olnud enam mingi probleem end tunniks ajaks spordi tegemisele pühendada. 2012. aasta suvel pühendasin end pigem rattasõidule ja kuna olin eelmisel suvel tutvunud paljude kiirrulluisutajatega, siis koukisin ka enda rulluisud kapist välja ja hakkasin sõitma. Sama aasta sügisel vahetasin pool emotsiooni ajel oma kõrge säärega plastikust rulluisud uute ja uhkete, suurte ratastega, kerge saapa ja madala säärega kiiruiskude vastu ning mõned kuud hiljem avastasin end treenimas Eesti tipu käe all, kuigi tahtsin temalt alguses ainult väikest koolitust saada, kuidas nende uute uiskudega sõita. Ja järgmisel hetkel olin ma juba stardis teiste omasugustega, et võtta mõõtu, kes on parem.

Vahepeal tuli telekast 2013. aasta Tartu Suusamaratoni kokkuvõttev saade ning seda vaadates sai kohe võetud ühendust ühe tuttava suusatreeneriga, kes oli mind nõus poole hooaja pealt enda tiiva alla võtma ja lõpuks suusatama õpetama. Tundsin veel kooliajast jäänud vastikustunnet suus, kui esimest korda suuski uuesti alla panin, aga see kadus kähku.

Milline näeb välja sinu treeningrutiin?

Kindlasti treenin ma aja mitte distantsi järgi. Ajaliselt on mul nädalas ette nähtud hetkel 7-8h treeninguid. Kui tunne on aga hea, siis tavaliselt on treeningtundide arv nädalas umbes 10h.

Treeningplaan muutub vastavalt sellele, kui kaugel on järgmine võistlus. Talvel timmisin ühe treeneriga saalis rulluisutehnikat ning õues teise treeneriga suusatehnikat. Lume sulades suundusime rulluiskudega õue ning hakkasime valmistuma võistlushooajaks. Suusatreeneriga pühendusime pigem jooksmisele (mida ma igal võimalusel kõikvõimalike vabandustega vältida üritasin, sest mulle lihtsalt ei meeldi joosta).

Minu üks tavaline nädal näeb suvel võistlusperioodil välja umbes selline:
P – võistlus
E – vaba päev
T – 1h – 1h:15min aeroobne rulluisutreening
K – 1h sprinditreening (näiteks tabatad või pikad sprindid)
N – 1h:20min aeroobne rattatreening
R – puhkus
L – soojendus võistluseks, mis näeb ette 30-40 minutit rahulikku rulluisutamist ning lõpus 3-4x200m sprinte
P – võistlus

Kui nädala lõpus võistlust ei ole, siis tavaliselt teeme rulluisutamises sprinditrenne, EKE’t (erialane kehaline ettevalmistus e erinevad hüpped) ja suusatreeneriga jooksu, suusaimitatsiooni, rullsuuska. Mahu täitmiseks teen vahele ka rattatrenne ning oma lihastele hea meele tegemiseks, võtsin uuesti üles ka pilatese harrastamise.

Milline on sinu toitumiskava?

Kindlat toitumiskava ma hetkel ei jälgi. Mulle on küll tehtud üks, spetsiaalselt kaalu langetamiseks, kuid minu treeningmahtu selle tegemisel ei arvestatud ja seega sain ühel hetkel aru, et mul ei ole sellise kava järgi toitudes piisavalt energiat. Kasutan küll samu toiduaineid, mida kavas kasutatud on, kuid olen suurendanud koguseid. Kaloreid ma ei loe.

Samas on minu jaoks oluline jälgida, millal ma söön süsivesikuid ja millal valku. See oleneb ka sellest, millal on järgmine võistlus. Päeva lõikes katsun oma süsivesikud kätte saada pigem hommiku ja lõunasöögiga ning õhtul keskenduda valgurikastele toitudele. Nädala lõikes jätan süsivesikud enda menüüst välja nädala alguses ning paar päeva enne võistlust teen suuremat sorti carbloading’ut (e söön pastat).

Enamasti ma endale ühtegi toitu ei keela, vaid keskendun pigem sellele, et ei tarbiks üle, aga see ei tähenda, et neid hetke ette ei tuleks. Sellistel hetkedel üritan välja selgitada, et mis toiduaine, mul seda ülesöömist põhjustas. Näiteks minu jaoks on pähklid, kummikommid ja leib need toidud, mis mind rohkem sööma panevad.

Millega sa ennast premeerid ?

Kui ma olen jälle mõne eesmärgi saavutanud, siis tavaliselt ma lähen ostan endale mõne ilusa riideeseme. Jube hea tunne on see, kui sa lähed poodi ja sa leiad midagi, võtad selle numbri, mida tavaliselt kandnud oled ja selga proovides avastad, et see on sulle suur.

Kui ruttu nägid tulemusi pärast eluviisi muutust?

Esimesed tulemused tulid üpris kiirelt. Umbes kuu pärast suuremaid muutusi oma toitumises märkasin, et kleit, mis mulle alles kuu aega tagasi veel väike oli, on nüüd juba suur. Kusjuures ma ei olegi saanud seda kanda korralikult, sest ostsin ma selle endale motivatsiooniks (et selle sisse pean ma ära mahtuma) ja enne kui ma seda tõeliselt kanda oleks saanud, oli see mulle juba suur.

Kas sinu arust on tähtsam tervislikust toitumisest kinni pidada või pigem on tähtsam trenn?

Kindlasti toitumine! See on see minu nõrk koht. Ütleksin, et trenn moodustab sinu tervislikust eluviisist umbes 25% ja ülejäänud 75% on puhtalt toitumine. Nii, et kui sul ei ole aega trenni teha, siis pigem toitu korralikult ja need tulemused tulevad.

Mis on sinu eesmärk?

Kõige- kõige esimene eesmärk on see, et ma peeglisse vaadates tunneksin ennast suurepäraselt. See kaalunumber tegelikult ei olegi nii oluline. Näiteks seadsin endale eelmisel aastal eesmärgiks võtta alla 30kg. Arvasin siis, et sellest piisab. Pidin sellega saama BMI tabeli järgi normaalkaalu. Nüüd, kus ma selle mõned päevad tagasi saavutasin, võin ma kindlalt öelda, et ma ei ole kaugeltki veel seal, kus ma olla tahaksin. Mul on veel vaja oma keha voolida nii mõnestki kohast, aga nüüd kui see üks suur verstapost on seljatatud, on kuidagi kergem tunne sees. Selles mõttes kergem tunne, et ma tean, et ma olen selleks võimeline ja et see mis nüüd siit edasi läheb, ei olegi nii raske, kui see, mis juba selja taga on.

Teised eesmärgid on puhtalt seotud trennide ja võistlustega. Kõigepealt on mul vaja kätte saada EMT Rullituuri medal, mis ütleb, et ma olen terve tuuri edukalt kaasa teinud. Seejärel on mul pilt peale visatud Tartu Rulluisumaratoni medalile, mille ma endale vähem kui kuu aja pärast juba kaela tahan riputada. Siis tuleb juba Tartu Suusamaraton 2014 ja Tartu Jooksumaraton 2014. Selle viimase kohta ütlen küll praegu, et see oli üks loll lubadus (sest mulle ei meeldi ju joosta), aga lubadused on täitmiseks.

Kui oled eesmärgi saavutanud, kuidas kavatsed pidada kinni oma eesmärgist? 
Ma leian, et minu jaoks on pigem raskem eesmärgi saavutamine kui sellest kinni pidamine ehk ma pean hullu vaeva nägema kaalu langetamisega, kuid kaalu hoidmine ei ole nii keeruline. Keeruline ei ole ta enam sellepärast, et ma olen hakanud elama väga aktiivset elu ja selline trennimaht lihtsalt ei lase kaalul tõusta. Ja kui see tõuseb, siis pigem lihase arvelt. Lihased tulevad mul üpris kiirelt.

Mida ütleksid teistele inimestele, kes tahavad muuta oma elustiili, aga ei oska kuskilt alustada?

Kõige olulisem on seda teha enda ja ainult enda pärast! Minu teekond sai alguse valedel eesmärkidel (meeldida inimesele, kellele see üldse korda ei läinud) ja võib-olla oli ja on see seepärast ka mulle raske. Kuid nüüd olen suutnud enda mõtlemist muuta, olen keskendunud endale ja sellele, et ma ei heidaks magama mitte nuttes vaid naeratus näol.

Kui sa tõesti tahad seda, kui sa tunned, et sul on vaja seda, siis alguse tegemine ei ole nii keeruline. Keeruline osa siin on hoida sirget joont ja ma ütlen kohe ära, et enamus inimestel ei saa see joon olema kohe kindlasti mitte sirge. Tuleb ette suuremaid ja väiksemaid tagasilööke, aga kõige olulisem on siin meeles pidada, et need on lihtsalt tagasilöögid ja ei mitte midagi enamat. Tuleb end uuesti üles korjata ja uuesti see järgmine samm astuda.

Kui üksinda ei õnnestu, siis otsi endale kaaslased. Otsi endale spordiala, mis sulle meeldib (nagu mul rulluisutamine) ning mine selle trenni. Koos on alati lihtsam ja loobumismõtted ei tule nii kergelt. Ja kui sa oled juba saanud treeningrutiini sisse, siis on lihtsam ka oma toitumist muuta, sest patt on teha palju trenni ja süüa valesti, see on kogu raske töö maha viskamine.

Minu jaoks mängis olulist rolli ka oma treeningblogi (puhkanaktiivselt.blogspot.com) alustamine, sest sellega justkui andsin ma kõigile lubaduse, et ma teen selle ära. Teistele antud lubadusi on alati raskem murda kui endale. Ja nüüd kui see hobi on saanud oma hoo sisse, siis on väga suurepärane tunne lugeda igasugust tagasisidet- olgu see siis positiivne, konstruktiivne kriitika või lihtsalt negatiivne. :)